Esmakordselt kasutatakse Soomes alajaamade konstruktsioonides taaskasutatud terast.  

 

 

Enersense rajab Fingrid Kokemäki, Harjavalta ja Nakkila alajaamade teraskonstruktsioonid taaskasutatud terasest, mille heitkogused on ligikaudu 40% väiksemad võrreldes tavapärase terasega. Taaskasutatud teras on nüüd objektidele tarnitud ning ehitustööd on alanud. 

Uued alajaamad asendavad olemasolevaid, mis on jõudnud oma kasutusea lõppu. Taaskasutatud terast kasutatakse muu hulgas 110-kilovoldiste kõrgepingeliinide portaalides, kus õhuliinid viiakse üle maakaablitele. 

Lisaks kasutatakse taaskasutatud terast välialade mastides, mis toetavad piksekaitse- ja valvesüsteeme. Jaotusseadmed rajatakse täielikult ilma SF6 isoleergaasita, mis on tugev kasvuhoonegaas. Satakunta alajaamades kasutatakse siseruumides paiknevaid gaasisoleeritud jaotusseadmeid. 

Enersense’i projektijuhi Sami Lehtimäki sõnul ehitatakse esmakordselt Soomes kõik põhivõrgu alajaama välised teraskonstruktsioonid madala heitega terasest. See võimaldab katsetada uusi lahendusi ning samal ajal vähendada nii kliendi kui ka ettevõtte enda väärtusahela süsinikujalajälge. 

Kolme alajaama jaoks tarnitakse kokku üle 80 000 kilogrammi taaskasutatud terast. 

Sobiva terase leidmiseks hinnati ligi sadat tarnijat 

Enersense’i eksperdid viisid läbi põhjaliku analüüsi, hinnates ligi sadat tarnijat üle maailma, et leida alajaamade ehituseks sobiv madala heitega terase tootja. 

„Meie eesmärk on saavutada märkimisväärne heitkoguste vähendamine kogu oma väärtusahelas ning samal ajal aidata suurendada oma klientide süsinikukäejälge. Otsime pidevalt kestlikumaid ehitusviise ning edaspidi pakume oma klientidele iga hankearvestuse osana alati ka madalama heitega alternatiivi,“ ütleb Lehtimäki. 

Terasest tulenevad heitkogused moodustavad ligikaudu kolmandiku Enersense’i kogu süsinikujalajäljest, mistõttu üleminek madalama heitega terasele on ettevõtte kliimatöö oluline osa. Taaskasutatud terase tootmisel tekib tavapärase rauamaagil põhineva tootmisprotsessiga võrreldes keskmiselt umbes 40% vähem süsinikdioksiidi. 

Satakunta kolm uut alajaama on kavandatud valmima aastatel 2026–2027.