Strateegia

Energia ja üleminek rohelisele energiale on üleilmsed nähtused, mida tõukavad tagant ranged EL-i ja rahvuslikul tasandil kokku lepitud kliimaeesmärgid, neid juhtivatest mehhanismidest, seadusandlusest ja tehnoloogiatest, mis on puhtad ja samal ajal konkurentsivõimelised. Hiljutiste geopoliitiliste muutuste tõttu on palju tähelepanu pööratud energeetilisele sõltumatusele, mis võib, muuhulgas, edendada üleminekuid energiavaldkonnas.

Kliimaeesmärgid ning nendega seotud poliitilised ja rahalised meetmed suunavad investeeringuid madala heitkoguse ja taastuvenergial põhinevatele energiasüsteemidele. Energia üleminekut juhivad ka konkurentsivõimelised energiatootmistehnoloogiad, eriti tuule- ja päikeseenergia, mis võimaldavad kulutõhusat üleminekut madala heitkoguse suunas. Kliimaeesmärgid ning taastuva -ja kohaliku energia kasutamine on seotud ka energiasõltumatusega, võimaldades vähendada või lõpetada sõltuvust imporditud fossiilkütusest.

Energia ja elektritootmine põhineb üha enam taastuvatel energiaallikatel, mis tähendab kohalikku ja detsentraliseeritud, kuid ka ilmast sõltuvat tootmist. Jätkusuutlik ja tõhus energiasüsteem nõuab investeeringuid nii energiatootmisjaamadesse ja ülekandevõrkudesse kui ka lühi- ja pikaajalistesse energiasalvestussüsteemidesse. Taastuvenergial põhinev elektritootmine võimaldab energiaüleminekut teistes sektorites elektrifitseerimise ja rohelise vesiniku abil. Transpordi elektrifitseerimine nõuab laadimisinfrastruktuuri, tööstusprotsesside heitmeid vähendatakse elektrifitseerimise või puhta vesiniku kasutamisega fossiilkütuste asemel ning hoonete kütmiseks kasutatakse erinevaid soojuspumbalahendusi. Lisaks muudetakse tööstusprotsesse energiasäästlikumaks ja ressursitõhusamaks.

Energiasüsteemid ja erinevad lõppkasutajad – tööstus, transport ja küte – on omavahel veelgi tihedamalt seotud. Andmete tõhus ja usaldusväärne ülekandmine erinevate sektorite vahel mängib võtmerolli süsteemide nutikal ja tõhusal juhtimisel, optimeerimisel ja arendamisel. Ühiskonna ajakohane ja usaldusväärne andmevahetusinfrastruktuur on energiülemineku võtmetegur, mille tähtsus tuleb eriti esile kriiside ajal.

Käimasolev üleminek loob märkimisväärseid ärivõimalusi ettevõtetele kogu energiasektori väärtusahela erinevates osades ning arengut kiirendab ambitsioonide tase ja eesmärgid, eriti ELis ja Soomes. Lühiajaliselt võivad ebakindlust ja riske põhjustada üldine majandusolukord, inflatsioon, geopoliitiline ebastabiilsus ja nende mõju energiaturgudele ja -süsteemidele.

Enersense äritegevus on tihedalt seotud energiülemineku elluviimisega. Ettevõtte põhitegevused hõlmavad energia, meretranspordi, tööstuse ja telekommunikatsiooni infrastruktuuri valdkondades projekteerimis-, paigaldus-, ehitus-, käitamis- ja hooldusteenuseid.

Energiaüleminekuga seotud võimalused:

Suurenenud nõudlus roheliste energia lahenduste järele loob Enersense’ile olulisi ärivõimalusi, kuna energiülemineku rakendamine suurendab investeeringuid puhta tehnoloogia ja jätkusuutliku energia süsteemi valdkonnas (tuuleenergia, päikeseenergia, akude salvestamine, roheline vesinik, elektriülekandelahendused, süsiniku kinnipüüdmise ja elektrifitseerimise lahendused protsesside, transpordi ja kütmise jaoks, samuti energiatõhususe investeeringud). Kliimamuutustega suurenevad ilmastikukõikumised, mis tekitab survet tugevdada kriitilist infrastruktuuri nagu kohalik energiatootmine ja energiavõrkude ülekandmine ning salvestamine.

Energiaüleminekuga seotud riskid:

Ettevõte peab olema valmis ka negatiivseteks muutusteks, mida kliimamuutus võib kaasa tuua. Muutused keskkonna-, kliima- ja energiaregulatsioonides ning seadusandluses võivad põhjustada ebakindlust klientide investeerimiskäitumises ja otsustusprotsessides. Karmimad regulatsioonid võivad suurendada kulusid näiteks suuremate aruandlusnõuete kaudu ning mõnede klientide äritegevus võib väheneda, kui ei suudeta täita regulatsioonidega seotud nõudeid. Kliimaregulatsioonide eesmärk on suunata kapital jätkusuutlikele investeeringutele, mis võib vähendada investeeringuid ettevõtetesse, kes ei ole juhtivad keskkonna-, kliima- ja energiaküsimustes. Erinevad nõuded erinevates riikides (näiteks EL vs mitte-EL) on samuti tuvastatud riskina, eriti rahvusvaheliste hankekettide kontekstis.